Por: Marciano Ramos Moreira*
50 anu dipos di Indipendensia, dja txiga ora di nu fitxa koraji pa konkista nos 3º libertason – libertason di txakota trokadu baraka na purtuges, libertason di traumatismu pa nos kriansas na skola! Tudu pa sisi pois nu ka meste otu lingua pa nu kumunika nos ku nos. So algen ku kabesa mariadu ki ta uza guarda-sol dentu kaza! Nu faze plenu ofisializason di nos lingua maternu (lkv) gosi!
Si nu ba le pertinentis intervenson di Dr. Carlos Veiga, enton Prizidenti di MpD i Primeru-Ministru, konstanti na atas di sesons di Asenbleia Nasional di 19 i 20 di julhu di 1999, nu ta konstata ma kondisons ki lejislador sa ta referiba ma e nisisariu kria pa plenu ofisializason di lkv, e isensialmenti sosializason di alfabetu kabuverdianu ki, na altura, ka era konxedu inda pabia tenba so 6 mes ki el ofisializada a titulu sperimental (konfiri: pajinas 24-25 di ata di 19-07-1999 lisin https://tinyurl.com/ynwa4cwt i pajinas 15-16 di ata di 20-07-1999 lisin https://tinyurl.com/yd3o3k35 ). Ora, grandi parti di populason ta konsigi le testu skrebedu ku alfabetu kabuverdianu oji. Kes ki ka ta konsigi le ti inda, e pabia es ka kre. Kes ki ka kre prende, sa ta viola nº 3 di artigu 9º di Konstituison. Purtantu es ka pode inpidi plenu ofisializason di lkv, ki signifika plenu gozu di un direitu umanu baziku – direitu di uza bu propi lingua na bu tera.
N ta atxa normal ki pesoas di otus ilha fika ku medu di “inpozison” pa varianti di Santiagu ser uniku varianti ofisial. Es tipu di rizistensia provavelmenti kontise ku kuazi tudu povu ki oji ten ses linguas maternu padronizadu pabia na tudu lingua tenba i ta kontinua ta ten variantis. Oji, filismenti padronizason ka signifika skodje un varianti, mas sin skodje un entri diversus prununsia di un mesmu palavra di lkv. Ifetivamenti tudu palavra ku un so prununsia debe inkluidu na padron indipendentimenti di numeru di utentis di es palavra. Pa ditalhis, konfiri nha ensaiu “Kaminhu pa padronizason di nos lingua”: https://tinyurl.com/5n7bzumn
Alguns konpatriota ta uza pulitika di kel mai falsu frenti rei Solomon – si nha varianti ka ta salva, nton N ta mata tudu varianti. Modi? N ta uza / difende so purtuges. Es ka e atitudi di un kriston o di un ser umanu nobri.
N ta ben aprizenta un pusivel suluson pa prublema di variantis:
I) Asenbleia Nasional ta diklara plenu ofisializason di lkv sima el ta papiadu na tudu ilha timenti nu ka ten un lingua padron;
II) sima nº 3 di Artigu 9º di Konstituison ta ordena, tudu kriansa ta ser obrigadu konxe lkv – istu e, kada kriansa ta studa se varianti pa el ser kapas di ntende-l i uza-l i ta studa kes otu varianti so pa ntende-s; Modi? Asin:
III) a) ta identifikadu tudu kes ilimentu kumun di lkv ki ta izisti na tudu varianti; b) ta identifikadu tudu kes ilimentu kumun na variantis di kada un di kes 2 grupu di ilhas ku afinidadis linguistiku; c) ta identifikadu tudu kes ilimentu spesifiku pa kada varianti di kada ilha;
IV) Na skola, kriansa ki sta nun ilha, ta studa: ilimentus di alinia IIIa) pa el ser kapas di ntende-s i uza-s + ilimentus di alinia IIIb) di kel grupu di ilhas ki el sta nel pa el ser kapas di ntende-s i uza-s + ilimentus di alinia IIIb) di otu grupu di ilhas pa el ser kapas apenas di ntende-s + ilimentus di alinia IIIc) di kel ilha ki el sta nel pa el ser kapas di ntende-s i uza-s + ilimentus di alinia IIIc) di otus ilha pa el ser kapas apenas di ntende-s.
Variantis e petalas ki ta enbeleza lkv! Un kriansa, ku dizenvolvimentu di nos tera, ta ten kada bes mas intensu kontaktu ku tudu varianti di lkv mesmu antis ba skola. Pur isu kriansas ta ben meste faze kada bes menus sforsu na skola pa es fika kapas di ntende kes otu varianti.
Asin, kada Kabuverdianu ta uza se varianti pa papia i pa skrebe i ninhun otu Kabuverdianu (di Santanton ti Brava) ka ta ben fla ma el ka ta ntende varianti ki kel otu ta uza. Asin, ningen ka ta ben ku sperteza di mata lkv. Prezervason di tudu varianti ta pruteje nos diversidadi linguistiku i e kel li ki ultimamenti txeu linguista sa ta difende.
Sobri es pruposta di suluson diskrebedu sumariamenti li di riba (sima António de Paula Brito, na 1885, flaba na primeru gramatika di lkv), “nhos le-l ku atenson i nhos imenda-l ku razon” (konfiri: pajina 102 di livru “Proposta de Bases do Alfabeto Unificado para a Escrita do Cabo-verdiano”, IIPC, 2006).
*Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera
