Por: Marciano Ramos Moreira*
Pa autoras di es manual di “Lingua i kultura kabuverdianus – 10º anu” (ki leitor pode grava di grasa lisin: https://tinyurl.com/4yyy5v8e ), ka e algen ki ta papia, mas sin, ilha. Enbora serka di 2/3 di populason ta fla “mundu”, pabia ta fladu “mund” na 6 ilha, autoras di es manual disidi ma, sendu 6 ilha mas txeu ki 3 ilha, lingua kabuverdianu (lkv) padron e “mund” (konfiri pajina 4 di manual).
Bazikamenti es 4 autora txaskan (sendu 2 di Santanton i 2 stranjera) faze mesmu kuza ku tudu palavra fora verbus ki, na variantis di lkv di Santiagu ku di Fogu ku di Brava (ilhas di Sul), ta finda ku “u” na singular, sima korpu, brasu, dedu, etc., ki es disidi ma, na lkv padron, ten ki fika korp, bras, ded, etc. (konfiri fotu di extratu di pajina 4 di manual insiridu nes ensaiu).
Ti ki nu tra verbus, palavras na singular normalmenti ta finda na “a”, “u” o “i” na variantis di ilhas di Sul. Istu e, ti ki nu tra verbus, palavras na singular raramenti ta finda na “e”, “o” o “konsuanti” na variantis di ilhas di Sul. Kel li signifika ma es 4 autora (kuju manual Ministeriu di Idukason sob batuta di un Santantonensi autoriza) disidi “kapa” un grandi pursentajen di palavras na variantis di Sul (ST, FG i BR). Pa izenplu, na fotu di extratu di pajina 4 di manual insiridu nes ensaiu, 52,7% di palavras ki ka e verbu, ta finda ku “u” o “i” na singular na variantis di Sul. Purtantu, es autoras altera drastikamenti falar di serka di 2/3 di Kabuverdianus!
Es alterason ta ben alastra keda di vugais di variantis di Norti pa variantis di Sul: sima sedu / sedi ta bira sed, pontu / ponti ta bira pont, pas / pasu ta bira pas, novu / novi ta bira nov, jel / jelu ta bira jel, dos / dosi ta bira dos, don / donu ta bira don, dentu / denti ta bira dent, etc., etc., etc. Es kontajiu signifika aumenta signifikativamenti pursentajen di palavras omografu i/o omofonu, alastra radikalmenti risku di anbiguidadi na nos lingua, diminui drastikamenti klareza di nos lingua.
Sigundu Baltazar Lopes (ki bazia na se observason di konportamentu konprovativu di nos muzikus di Norti i na tezi di eminenti linguista Maurice Grammont), vugal ta da lingua muzikalidadi (konfiri: pontu 7 di pajina 169 di livru “Escritos Filológicos e Outros Ensaios”, Baltasar Lopes, Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro, 2010). I es autoras disidi enpobrese severamenti nos lingua muzikalmenti.
Prinsipiu baziku di pedagojia e di aproveita kel ki formandu sabe pa nxina-l kel ki el ka sabe. Ministeriu di Idukason sa ta faze kontrariu peranti serka di 2/3 di formandus atraves di un “norma pandialetal” ki es serka di 2/3 di formandus ten difikuldadi na papia.
Nes mumentu, pertinenti lejislason ka ta fla ma prioridadi e padroniza nos lingua, mas sin ma skola debe pugna pa kada alunu dumina se varianti i ser kapas di ntende kes otu varianti (konfiri: https://tinyurl.com/y88sxzfb ). Outrusin, padronizason e tarefa di Ministeriu di Kultura atraves di un instituison sientifiku ki Guvernu debe kria, sima Dikretu-Lei nº 67/98, di 31-12-1998, ta ditermina na se parti III (konfiri: https://tinyurl.com/3kks6jyp ). Mas autoras di manual sai ku inpo, pa portas travesa, un padron sob kapa di “norma pandialetal” o “vos di autoras” (eufemismus ki autoras skodje na nves di “lkv padron”).
Kada pesoa ta kre pa se forma di papia ser instituidu komu padron. Si ka pode ser se forma di papia, na poku na poku pa padron ser mas prosimu pusivel di se forma di papia. Es dizeju e umanu, natural. Purtantu si bu po povu kabuverdianu pa skodje entri “mund” o “mundu” pa izenplu, e evidenti ma serka di 2/3 di votantis ta vota “mundu” pabia ilhas ka ta vota. Na demokrasia, ka e rasional faze algu ki ta afeta vida kuotidianu di sidadons (sima e kazu di padronizason di ses lingua) kontra dizeju natural di serka di 2/3 di sidadons. Nu ta difende nos lingua pa fasilita-nu vida, pa fasilita vida di kada Kabuverdianu, ka e pa fasilita vida di ilha. Purtantu bu ka pode ignora pesoas. Entri fasilita 10.000 pesoa ku 20.000 pesoa, si sientista e obrigadu skodje, ka e rasional di el skodje fasilita 10.000, sima es 4 autora tevi korajen di faze.
Na demokrasia, padronizason signifika diskubri (atraves di livantamentu statistiku) modi ki algen ta papia, non ilha. Ti ki bu afirma ma “e asi ki ta fladu”, ten ki signifika ma tudu Kabuverdianu ta fla sima bu fla, non tudu ilha. Ti ki bu afirma ma “e asi ki normalmenti ta fladu”, ten ki signifika ma maioria di Kabuverdianus ta fla sima bu fla, ka e maioria di ilhas abitadu. Padron ten ki ser kel ki, si podu na referendu, ta ten masimu di votason pro peranti kualker otu pruposta di padron (pa ditalhis, konfiri nha ensaiu “Kaminhu pa padronizason di nos lingua”: https://tinyurl.com/5n7bzumn ).
Na inisiu di dekada di 10 di es sekulu XXI, benba Kabu Verdi dirijentis risponsavel pa prumuson di linguas afrikanu na Union Afrikanu. I es skodje Institutu Nasional di Statistika komu ses pontu fokal, non Institutu di Patrimoniu Kultural. Nu purgunta-s pamodi? Es splika-nu ma kalkanhar di Akílis na prumuson di linguas afrikanu nes mumentu e ses padronizason i, pa kel la, papel fundamental e di Servisu di Statistika. Ifetivamenti ten ki fazedu apuramentu statistiku di numeru di utentis di kada rializason leksikal (se frikuensia di uzu) pa pode apuradu sientifikamenti prevalensia di un dadu prununsia, non ben ku prikonseitus, nen axismus nen bazia na invistigason kustiadu pa karola, nisisariamenti superfisial trokadu se limitason finanseru.
Autoras ta skuda na “igualdadi entri variantis” pa justifika ses opson limiadu na 1º paragrafu di es ensaiu. Mas, sima ta kontise ku ileison Prizidensial undi ta izisti “igualdadi entri kandidatus”, “igualdadi entri variantis” ka ta tra kada sidadon direitu di skodje varianti ki el ta prifiri uza. Nen ton poku “igualdadi entri ilhas” ka signifika ma skolha di Prizidenti di Republika ta dipende di numeru di ilhas undi un kandidatu ganha. Na kes sirkunstansia ki nos e obrigadu uza so un varianti, skolha di es varianti ten ki rizulta di kontajen di votus di sidadons in extremis, sima ta kontise ku skolha di Prizidenti. Filismenti padronizason ka signifika skodje un varianti, mas sin skodje un entri diversus prununsia di un mesmu palavra di lkv. Ifetivamenti tudu palavra ku un so prununsia debe inkluidu na padron indipendentimenti di numeru di utentis di es palavra. Pa otu ladu, sinonimu normalmenti signifika rikonhesimentu di diversus palavra di diversus varianti ku mesmu signifikadu na anbitu di prusesu di padronizason. Pur fin, e “igualdadi entri sidadons” ki sta na Konstituison (artigu 24º), non “igualdadi entri variantis”. I ninhun lei, regulamentu o deliberason di Guvernantis pode subalterniza artigu 24º di Konstituison! Ninhun linguista ka ten direitu di mata demokrasia na priparason di pruposta di padron. I es autoras mata demokrasia, istu e, es tra gentis di ilhas di Sul (ki ta riprizenta serka di 2/3 di populason) direitu di vota, es autoras sa ta trata Bravensis ku Fogensis ku Santiagensis komu idiotas, sidadons di 2ª-klasi.
Pa padroniza nos alfabetu, Menbru di Guvernu risponsavel pa Kultura tevi priokupason di skodje, na 1993, 8 Kabuverdianu (riprizentantis di 3 di kes ilha mas populozu + Sanikulau = SV, SN, ST i FG). I e mutu menus kontroversu padronizason di alfabetu di ki padronizason di lingua. I pa padronizason di lingua, Ministeriu di Idukason sob batuta di Amadeu Cruz valida un obra di autoria skluzivamenti di riprizentantis di ilha di es ministru (2 pesoa di Santanton) + 1 Pulaka + 1 Brazilera.
Nu ka ileje nen Banku Mundial nen Porto Editora nen ninhun otu instituison fora kontrolu di nos Stadu pa guverna-nu. Na un kuza ton inpurtanti sima padronizason di lingua, Ministru di Idukason ka pode sukundi tras di gentis ki nu ka ileje ku bazi na ninhun “justifikason”. Foi Ministeriu di Idukason sob batuta di Amadeu Cruz ki diklara ma e obrigatoriu uzu di es manual pur parti di liseus i, ipso facto, ma e obrigatoriu es padron di lkv (konfiri ultimu paragrafu di manual). Asin sendu, Amadeu Cruz ki e risponsavel pa es ilojiku prusesu di padronizason peranti ileitoris kabuverdianu.
Ka e so naturais di Norti ki ta ben pa Sul, naturais di Sul tanbe ta ba pa Norti. Asin sendu, kualker apuramentu risponsavel di falantis di variantis di Sul (ST, FG i BR) = rizidentis di Sul – naturais di Norti ki sta na Sul + naturais di Sul ki sta na Norti. Desdi inisiu di nos Storia (1462) ti dia di oji, populason di Sul (ST, FG i BR) foi senpri maioria smagador a nivel nasional. Purtantu vinda di naturais di Norti pa Sul ka ta bira-s piran, ka ta bira ses pursentajen maior a nivel nasional pur majia, antis pa kontrariu: ses disendentis ki ben ta nase / kria li na Sul, ta bira ta papia sima gentis di Sul, diminuindu, ipso facto, pursentajen di falantis di variantis di Norti a nivel nasional.
Es manual tevi 2 rivizora (un di Sal i otu di Santiagu), mas rivizor normalmenti ka ta disidi, rivizor normalmenti so pode sujiri alterason, rivizor normalmenti ten un partisipason subalternu. Kel li signifika un alterason prufundu di falar di serka di 2/3 di Kabuverdianus sen partisipason inter pares i proporsional di ses riprizentantis.
Na jornais, diversus skritor formal di lkv i/o studiozu di lkv dja manifesta kontra lkv padron patenti nes manual (konfiri: https://tinyurl.com/5eejdr27 ).
Ten bairismu saudavel (sima paga ekipa di futibol di bu bairu kuota) i ten bairismu duentiu (sima paga arbitru pa dexa ekipa di bu bairu ganha). Difende un soluson ki e objetivamenti kontra vontadi di serka di 2/3 di populason, e indiskutivelmenti bairismu duentiu. Tudu patriota o tementi a Deus debe kondena-l.
Konkluindu, Amadeu Cruz debe manda suspende es manual antidemokratiku i prejudisial kuantu antis i substitui kel parti na “norma pandialetal” (parti splikativu) pa varianti di kada ilha atraves di 9 verson di manual. Asi kada prufesor o formandu ta skodje kel verson di manual kuju parti splikativu sta na varianti ki el kre. Tudu algen ta fika sabi. Nen ka pode papiadu di kustu pabia livru sta na suporti dijital.
Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera
