Por: Marciano Ramos Moreira*
Risentimenti, un stranjera tenta difende na TCV ma alfabetu kabuverdianu ofisial ka ta sirbi pa skrebe variantis di Barlaventu, maxime kel di Sanvisenti. El da izenplu ma el ka sabe modi el ta skrebe palavra [ˈbrɔn-k] (1).
Na nves di el faze es afirmason ridikulu, el debeba ba djobe modi Baltasar Lopes da Silva skrebe es palavra, uzandu alfabetu fonolojiku, na se disionariu (O DIALECTO CRIOULO DE CABO VERDE, Imprensa Nacional – Casa da Moeda, 1984) na pajina 226: bronke.
Na nves di el inventa es prublema, el debeba ba djobe modi Manuel Veiga skrebe es palavra, uzandu alfabetu kabuverdianu ofisial, na se disionariu (DICIONÁRIO CABOVERDIANO – PORTUGUÊS, Instituto da Biblioteca Nacional e do Livro, 2012, 2ª Edição) na pajina 72: brónke.
Na nves di el ben fomenta divizon, el debeba ba analiza dokumentason ofisial sobri alfabetu kabuverdianu ofisial pa el odja: ma metadi di kes 8 integranti di Grupu pa Padronizason di Alfabetu (autor di ALUPEC) era di Barlaventu, tudu es pesoas di rikonhesidu konpitensia na duminiu linguistiku (konfiri dizignadamenti livru: Proposta de bases do alfabeto unificado para a escrita do cabo-verdiano, IIPC, 2006); ma Bulitin Ofisial di Republika di Kabu Verdi undi sta ALUPEC, tene txeu prova ma stevi na priokupason di autoris di es alfabetu disponibilizason di un alfabetu ki ta sirbi pa skrebe tudu varianti (konfiri dizignadamenti: https://tinyurl.com/3kks6jyp
Na nves di inventa trabadju pa pode ganha dinheru, el debeba le diversus livru di karater literariu o ensaistiku di autoris di Barlaventu undi uzadu alfabetu kabuverdianu ofisial (nomiadamenti livrus di Carlos Alberto Delgado, Eutrópio Lima da Cruz, Hélio Cruz, etc.).
Pa leitor pode tra se konkluzon, N ta da un kontu skrebedu ku alfabetu kabuverdianu ofisial na kada un di kes novi varianti di nos lingua: https://tinyurl.com/3442v9j2 N ta louva nos grandi patriota i difensor di nos lingua Enjinheru Agnelo A. Montrond, organizador di es “dimonstrason euristiku” ma nos alfabetu ta sirbi pa skrebe tudu varianti di nos lingua!
Prinsipal mutivu di kes detrator di alfabetu kabuverdianu ofisial e riseiu di inpozison di varianti di Santiagu. Ora, ka ten ninhun tipu di alfabetu ki ta ilimina es riseiu… Alfabetu etimolojiku, fora maltrata novus jerason ku dikora ortografias di milharis di palavras pa sisi, ta asenta na falasias i irasionalidadis, dizignamenti:
a) Difensoris di ortografia etimolojiku pa purtuges justifika ma purtuges e un lingua “mundial”. Mas nos tera e mikroskopiku.
b) Difensoris di ortografia etimolojiku pa purtuges justifika ma izisti “inumerus” varianti i sutaki na purtuges di txeu povu. Mas, na Kabu Verdi, pa un banda, ten so un povu txaskan (Kabuverdianu), i, pa otu banda, numeru di variantis ta kontadu na dedu. Sendu pokus varianti na lingua kabuverdianu, ka e inviavel ki palavras ku diversus prununsia na diversus varianti, ten varius ortografia, na poku na poku tranzitoriamenti. Sobri izistensia di sutakis: asentuason apenas na kazus ki e nisisariu ivita anbiguidadi (sima N ta difende lisin http://tinyurl.com/l32to2j ) ta diminui substansialmenti nisisidadi di multiplisidadi ortografiku.
d) Difensoris di ortografia etimolojiku pa purtuges justifika ma disvantajen di ortografia fonolojiku e falta di lojika (diferensa entri skrita i prununsia) pa kes ki ka ta uza varianti padron. Mas, es falta di lojika (diferensa entri skrita i prununsia), na kazu di ortografia etimolojiku, al serba pa tudu Kabuverdianu, inkluindu utilizadoris di ipotetiku varianti padron na kazu di nu uza alfabetu etimolojiku pa nos lingua pabia, nes kazu, etimu – orijen di regras ortografiku – sta na kabesa di Rumanus, povu ton vetustu ki nen ka ta izisti mas pa nos trinetus bai purgunta: – Pamodi?
e) Si, na 2 varianti, ta prununsiadu un palavra di manera diferenti i es diferensas e ofisialmenti aseiti, rasional e aseita ofisialmenti tanbe ki falanti di kada varianti skrebe sima el ta prununsia (e mas difisil, pa izenplu, pa un kriansa di Portu prende ma el ta le binho, mas el ten ki skrebe vinho). E irasional aseita prununsia i ka aseita ortografia.
f) 2 varianti ta pertense a un so lingua si ses falantis ta ntende kunpanheru. Si falantis di 2 varianti ta ntende prununsia diferenti di kada un, lojikamenti es ta ntende tanbe ortografias diferensiadu di un mesmu palavra, konsistenti ku kes prununsia diferensiadu. E irasional fla ma bu ta ntende, pa izenplu, prununsia baca, mas ma, ti ki skrebedu baca, bu ka ta ntende.
g) Si ta izisti un prununsia ki ofisialmenti e ka aseiti, forma efikas di konbate es prununsia konsideradu ofisialmenti eradu e adopson di ortografia fonolojiku pabia, ku es ortografia, prununsia i ortografia ten ki ser bazikamenti igual, kada letra ten bazikamenti so un son i visiversa (istu e, ka ten kel irasionalidadi, pa izenplu, di skrebe E i le I, skrebe X i le Z, skrebe O i le U, sima ta kontise na purtuges ku palavra exemplo ki ta ledu izenplu trokadu etimolojia).
h) Si ortografia etimolojiku era rasional, ivoluson di ortografia purtuges di 1911 pa li al serba na sentidu di aprosimason di latin ( = aperfeisuamentu di ortografia etimolojiku (2)) pabia diferensas na prununsias entri variantis di purtuges tenba i ta kontinua. Mas, di 1911 ti gosi, ortografia purtuges ten stadu ta distansia di ortografia di latin (3) pa aprosima di ortografia fonolojiku, alias se tinbri antis di Renasimentu (konfiri: https://tinyurl.com/yynjlvnv ).
i) E falsu ma izistensia di variantis ta inpidi uzu di alfabetu fonolojiku pois ta izisti paizis ku alfabetu fonolojiku enbora ten variantis na tudu lingua ofisial. Ifetivamenti txeu tera ten ortografia fonolojiku o bazikamenti fonolojiku, sima Itália, Finlándia, Bulgária, swahili, etc. (konfiri: https://tinyurl.com/pxtn3r3 ). Ti latin ten ortografia fonolojiku!
j) E falsu ma, na kada tera ku ortografia etimolojiku, kada un ta le un mesmu palavra ki ten un mesmu ortografia, di forma diferenti konsuanti se varianti i sutaki! Pois, pa izenplu, na skolas di Purtugal, kriansas ta nxinadu un i un so prununsia pa kada palavra. I nos lingua e so pa un tera txaskan…
*Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera
________________
(1) Entri […], N uza alfabetu fonetiku internasional. Si bu ka konxe algun di kes letra, bu ta ba nes link https://tfcs.baruch.cuny.edu/z/ i bu ta substitui ultimu letra /z/ pa letra di alfabetu fonetiku internasional ki bu ka konxe. Bu ta uza novu link pa bu obi son di es letra. Pa izenplu, si bu ka konxe letra ʃ, bu ta substitui ultimu letra /z/ pa /ʃ/ i bu ta uza novu link https://tfcs.baruch.cuny.edu/ʃ/ pa bu obi son ʃ. Es soluson ta funsiona so pa sons ki ta izisti na ingles. Pa kes otu son, konsulta: https://tinyurl.com/mps2dxz7
(2) Es ortografia etimolojiku, na se surjimentu i apujeu (epuka di Renasimentu), dja el tenba tantus inkuerensia ki gramatikus txoma-l, jokozamenti, pzeudo-etimolojiku.
(3) 7 alterason ortografiku na poku – konfiri: Portarias di 01.09.1911, 19.11.1920, 23.09.1929 i 27.05.1931; Dikretu nº 35.228, di 08-12-1945; Dikretu-Lei nº 32/73, di 06-02-1973; i Akordu Ortografiku di 1990.
