PUB

Colunistas

Ensaio: Manba so falar ki ten padron ki e lingua?

Por: Marciano Moreira

Pa alguns pesoa, e dialetu tudu kel falar ki ka ten padron. Isu sta eradu! I N ta ben dimonstra-l.

Primeru, pa propi etimolojia di palavra dialetu, so ta izisti dialetu di un lingua. Sigundu, nun konsepson di palavra dialetu livri di egosentrismu, tudu lingua ta rializa atraves di dialetus, istu e, tudu lingua ta rializa atraves di variantis o variedadis.

Ifetivamenti, alguns pesoa ta fla ma nos falar ka e lingua, pabia el ka ten padron.

I kuze ki e padron?

Padron e un lingua ki ten es 3 kondison li riunidu:

(1º kondison)

– Un lingua ki ten aprovadu un gramatika, un vokabulariu i/o un disionariu. Aprovadu pa kenha? Pa Stadu o atraves di instituison sientifiku ki Stadu kria (sima institutu) o atraves di instituison sientifiku ki Stadu da es konpitensia (sima akademia o universidadi).

(2º kondison)

– Un lingua ki ten un autoridadi linguistiku (istu e, instituison sientifiku ki Stadu kria o instituison sientifiku ki Stadu da autoridadi) ki ta npenha pa konxedu i rispetadu kel gramatika, vokabulariu i/o disionariu aprovadu i ta invistiga ku objetivu di aperfeisua i atualiza es instrumentus.

(3º kondison)

– Es padron ta nxinadu na skola i ta uzadu obrigatoriamenti pur parti di Stadu, di kes ki ta rilasiona ku Stadu i di kes instituison ki ta dipende di apoiu finanseru di Stadu (sima meius di kumunikason sosial).

Ta kontise ki UNESCO ta papia di izistensia di mas di 6 mil lingua, undi utentis di kada kumunidadi linguistiku (povu o tribu) ta papia di ses lingua normalmenti sen diskrimina diversus varianti di es lingua (konfiri, rispetivamenti, na pajinas 12 i 15 di es UNESCO position paper https://tinyurl.com/ybdcq5n7). I UNESCO ta sta ta fla ma maioria di es linguas sa ta kore risku di stinson. Ora, un lingua ku kes 3 kondison ki N limia (dizignadamenti un lingua ki ta nxinadu i ta uzadu na / ku Stadu i na meius di kumunikason sosial), ka ta kore risku di stinson. Purtantu, maioria di falaris ki ta izisti na mundu i ki UNESCO ta txoma linguas, ka ten padron. UNESCO e instituison mundial di promoson di siensia. Na kenha ki nu debe akredita? Na UNESCO o na kes pesoa ki ta papia na bazi di axismu?

SIL International, atraves di se publikason ethnologue, ta papia di izistensia di serka di 7 mil lingua (konfiri: https://tinyurl.com/k9q6emu). I entri es lingua, el ta limia lingua kabuverdianu. Inkluzivi, SIL International da nos lingua kodigu ISO 639-3 kea. Leitor pode konfiri es kodigu na google. Mas, nu sabe ma linguas ku padron ka ta txiga nen 200 (https://tinyurl.com/hv78taf). SIL Internasional e un think tank mundial di linguistika, ku serka di 4.000 invistigador i serka di 80 anu di speriensia, ki dja traduzi Biblia pa un monti di linguas (https://tinyurl.com/y9mpuj5a). Na kenha ki nu ta akredita? Na SIL International o na kes pesoa ki ta papia na bazi di kaprixu?

Si nu adapta tioria di Avram Noam Chomsky sobri orijen di kriolus a nos Storia, ta da kel li: Kriolus – kes fidju di skravus ki nase i kria li na Kabu Verdi – insufla gramatika inatu, gramatika universal na pidgin i bira-l lingua, lingua kriolu, kriolu kabuverdianu. Avram Noam Chomsky e profesor emeritu di linguistika na 2º midjor universidadi di mundu, MIT. Na kenha ki nu ta akredita? Na Chomsky o na kes pesoa ki ta papia na bazi di prikonseitu?

Enfin, nos Konstituison ta uza spreson “lingua maternu kabuverdianu” na prizenti di indikativu desdi 1999. I lijislador konstituinti faze dretu!

Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera

Publicada na edição semanal do jornal A NAÇÃO, nº 696, de 31 de Dezembro de 2020

PUB

PUB

PUB

To Top