PUB

Colunistas

Ensaio: Toponimus i nos lingua

Por: Marciano Moreira

Ku objetivu di marjinaliza nos lingua maternu, ses ditrator ta sta ta spadja es mintira: toponimu ka ta traduzidu. N ta ben dismaskara es mintira.

Trokadu spesifisidadis, N ta aborda siparadamenti toponimus di nos tera i di otus tera.

Toponimus di Kabu Verdi

Na un testu na nos lingua maternu, alguns konpatriota ta fika ku duvida modi ta skrebe nos toponimu: si es e obrigadu skrebe-l na purtuges o si es pode skrebe-l na kabuverdianu.

Na kiston di toponimus di nos tera, nu debe rispeta tradison. E ridikulu ben tenta proibi es tradison ku falasias di kualker natureza, pois nos povu e suberanu.

Si populason kustuma txoma un toponimu di forma diferenti na purtuges i na kriolu, nu debe uza nomi purtuges na testu purtuges i nomi kriolu na testu kabuverdianu (izenplu: Assomada / Somada).

Si populason kustuma txoma un toponimu di mesmu manera na purtuges i na kriolu, nu debe uza mesmu nomi ker na testu purtuges ker na testu kabuverdianu (izenplu: Praia / Praia).

Na kazu di populason kustuma txoma un toponimu di mesmu manera na purtuges i na kriolu, undi ta xintidu ma sotaki ta pende mas pa purtuges na anbus prununsia, konven uza ortografia purtuges na kes 2 testu (izenplu: Nossa Senhora da Graça / Nossa Senhora da Graça, uzandu italiku na testu na kabuverdianu).

Na kazu di populason kustuma txoma un toponimu di mesmu manera na purtuges i na kriolu, undi ta xintidu ma sotaki ta pende mas pa kabuverdianu na anbus prununsia, konven uza ortografia kabuverdianu na kes 2 testu (izenplu: Djongoto / Djongoto, uzandu italiku na testu na purtuges).

Ku rilason a toponimus di nos tera, asves nu ka pode sigi regras di gramatika di nos lingua, pabia algen dja abitua obidu na diterminadu nomi. Si nu ben ku un nomi ki ta fuji di abitu, ta ten rijeison – interlukutor ka ta atxa sabi. Pa izenplu, si nu sigi gramatika di nos lingua ku rigor, nha bersu literal al serba “Sidadi Bedju”, pois sidadi ka e femia i, trokadu kel li, el ka pode ser fimininu. Mas, pesoas dja abitua obidu ku “Sidadi-Velha”. Di manera ki nu debe grafa “Sidadi-Velha” pa kai na goto di nos interlukutoris.

Nhos rapara: “bedja” ku “velia” ku “velha” ta izisti na nos lingua. Kal rializason kada un ta uza na se testu ta dipende di rispetivu subvarianti – si e baziletal (bedja), mezoletal (velia) o akroletal (velha). Grosso modo: baziletal = kriolu fundu (di aldeias); mezoletal = kriolu intermediu (kriolu di vilas); akroletal = kriolu di sidadis, inkluindu obviamenti kel 1º sidadi di nos tera, ki e, pa konpostura, bersu di nos lingua.

Pabia “Sidadi-Velha” ka ta sigi regras gramatikal di kabuverdianu, N ta mete ifen entri es pa sinaliza ma nu sta peranti un palavra konpostu ki dja kristaliza (dja bira abitu) ku algun spesifisidadi gramatikal, pois si nu sa ta papia di un sidadi ki dja sta bedju, nu debe fla:

– N pasa na kel sidadi bedju sen para.

Nomi di tera ka ta traduzidu

Alegason ma nomi di tera ka ta traduzidu, istu e, ta ka skrebedu di forma diferenti di lingua pa lingua ta kontraria pratika mundial. Pratika mundial e kel li: kada povu ta stabelese ses nomis pa diferentis tera i pa diferentis parti di es planeta i ta uza se forma di skrita pa skrebe kes nomi.

Alias, e inpusivel ser diferenti, pois kada povu ten un konjuntu dilimitadu di sons artikuladu ilimentar pa se lingua i se aparelhu foniku ta perde kapasidadi di prununsia diterminadus son spesifiku di otus lingua, inkluindu kes son asosiadu ku nomis di diferentis tera na rispetivus lingua.

Pa izenplu, di mesmu manera ki Xinezis ten difikuldadi na prununsia alguns son di nos lingua e asi ki nu ten tanbe difikuldadi na prununsia kuretamenti alguns son di lingua xines. Fora kel la, Xinezis ta skrebe nomis di tudu tera ku ses ieroglifu. Istu e, Xinezis non so ten nomis spesifiku pa kada tera, mas tanbe es ta skrebe es nomis ku bazi na un skrita ideografiku.

Kuza ki N kaba di fla a prupozitu di Xinezis, e validu mutatis mutandis pa otus povu, dizignadamenti kes ki ten skrita ki ka ta bazia na alfabetu di latin. Nos skrita ta bazia na alfabetu latinu, istu e, nu ta uza so letras ki ten na alfabetu di latin.

Alias, pa okazion di Jogus Olinpiku, nu ta odja nomis di tera na ingles. Normalmenti povus di mundu ta txoma ses rispetivus tera di forma diferenti di kes nomi ki Inglezis ta uza. Non so ta txoma, mas tanbe ta skrebe di forma diferenti.

Konkluindu, konportamentu di mundu ta dimonstra di forma faktual i prufuzu ma alegason ma nomis de teras ka ta traduzidu e falsu. Alguns ta uza es mintira di ma-fe: ku intenson di lapi-nu a forsa na lingua purtuges, istu e, ku intenson di marjinaliza lingua kabuverdianu.

Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera

Publicada na edição semanal do jornal A NAÇÃO, nº 776, de 14 de Julho de 2022

PUB

PUB

PUB

To Top