PUB

Colunistas

Cabo Verde pa nôs tudu – un analizi ortografiku

Por: Marciano Ramos Moreira*

N ta louva PAICV trokadu uzu di lingua maternu kabuverdianu (lkv) i di se alfabetu ofisial nes lema! Es skolha ta mostra valor ki es partidu ta da kuluna vertebral di nos identidadi. Relevansia di izistensia di diversus partidu sta na diferensas ideolojiku entri es.

Mesmu stritamenti di pontu di vista di angariason di votus, es skolha e intilijenti.

“If you talk to a man in a language he understands, that goes to his head. If you talk to him in his own language, that goes to his heart.” (“Kuza ki bu fla un algen na un lingua non maternu, ta ba pa se serebru; kuza ki bu fla un algen na se lingua maternu, ta ba pa se kurason.”, Nelson Mandela – konfiri: http://tinyurl.com/pr23m58 )

Sientistas diskubri ma emisferiu serebral direita di pesoas ta muda di kor na Functional Magnetic Resonance Imaging ku na Positron Emission Tomography mas txeu ti ki es papiadu na lingua maternu i mas poku ti ki es papiadu na lingua non maternu (1). Emisferiu serebral direita ta lida ku IMUSON i ta kontrola ladu skerda di nos korpu, inkluindu kurason. E raru atxa Kabuverdianu rezidenti ki ten purtuges komu lingua maternu.

Ku otus palavra, Nelson Mandela staba sertu kuandu el fla: If you talk to a man in a language he understands, that goes to his head. If you talk to him in his language, that goes to his heart.

Purtantu e midjor nu konkista un menbra na se lingua maternu! I kenha ki sa ta faze publisidadi o sensibilizason, si el kre maksimiza se efikasia, el debe faze mesmu kuza!

Nes mumentu, e kontroversu si e “Cabo Verde” o “Kabu Verdi” ki e mas apropriadu na un testu na lkv. Difensoris di uzu di “Cabo Verde” ta invoka dizignadamenti es argumentus: nomi di tera ka ta traduzidu; Guvernu dja pidi ONU pa pasa ta uza so “Cabo Verde” sen traduson. Difensoris di uzu di “Kabu Verdi” ta invoka dizignadamenti es argumentus: tradison mundial prevalisenti e kada povu soberanu uza se lingua i se grafia na toponimus di nos planeta; uzu skluzivu di “Cabo Verde” na tudu lingua ta fasilita rikunhesimentu grafiku pur parti di luzofonus i difikulta rikunhesimentu grafiku pur parti di ristantis abitanti di es planeta (serka di 95%), sendu inpusivel se inplimentason pur parti di kes povu kujus skrita ka ta bazia na alfabetu latinu. N ta difende uzu di “Kabu Verdi” na un testu na lkv (konfiri nha pertinenti ensaiu lisin: https://tinyurl.com/ycxu9vus ).

Prepozison “pa” tene un exsilenti ortografia ker di pontu di vista di kes 11 bazi di ALUPEC ker di pontu di vista di sujestons di asentuason di lejislador splisitadu na subkapitulu “Da Acentuação” na pajina 23 di Bulitin Ofisial ki tene Dikretu-Lei ki aprova ALUPEC ( https://tinyurl.com/3kks6jyp ) ker di pontu di vista di otus sujeston di asentuason ki N konxe (spesifikamenti kel di Jürgen Lang, kel di Manuel Veiga i kel dimeu – konfiriveis lisin https://tinyurl.com/3hx8ezzu ).

Pronomi “nôs” tene un exsilenti ortografia di pontu di vista di kes 11 bazi di ALUPEC. Di akordu ku sujeston di alinia a) Alofones di subkapitulu “Da Escrita Interdialectal e Intradialectal” na pajina 21 di Bulitin Ofisial ki tene Dikretu-Lei ki aprova ALUPEC ( https://tinyurl.com/3kks6jyp ), es grafia ta ledu [ˈnoʃ] na Barlaventu i [ˈnos] na Sotaventu. Provavelmenti podu asentu sirkunfleksu trokadu sujeston nº 4 di asentuason di lejislador splisitadu na subkapitulu “Da Acentuação” na pajina 23 di Bulitin Ofisial ki tene Dikretu-Lei ki aprova ALUPEC ( https://tinyurl.com/3kks6jyp ). Asentu sirkunfleksu riba di “o” na palavra [ˈnos] ku bazi na sujeston nº 4 di asentuason in fine di lejislador – “(…) as monossilábicas terminadas por e ou o levam o diacrítico, de acordo com a natureza vocálica.” – e atakavel trokadu 2 razon: 1º) palavra [ˈnos] ka ta tirmina ku o, mas sin, ku s; 2º) es sujeston di lejislador ka sta konsistenti ku sujeston nº 2 di asentuason di lejislador: “As palavras paroxítonas em que a vogal tónica é um e ou um o semi-fechado ou semi-aberto (ê/é; ô/ó), o diacrítico é usado apenas sobre as vogais semi-abertas (é/ó), cujo rendimento funcional é menor. A ausência de diacrítico indicará a natureza vocálica oposta.” Ifetivamenti, sigundu kes otu  sujeston di asentuason ki N konxe (spesifikamenti kel di Jürgen Lang, kel di Manuel Veiga i kel dimeu – konfiriveis lisin https://tinyurl.com/3hx8ezzu ), palavra [ˈnos] ka ta leba asentu – debe grafadu “nos”.

Kuantifikador universal “tudu” tene un exsilenti ortografia ker di pontu di vista di kes 11 bazi di ALUPEC ker di pontu di vista di sujestons di asentuason di lejislador splisitadu na subkapitulu “Da Acentuação” na pajina 23 di Bulitin Ofisial ki tene Dikretu-Lei ki aprova ALUPEC ( https://tinyurl.com/3kks6jyp ) ker di pontu di vista di otus sujeston di asentuason ki N konxe (spesifikamenti kel di Jürgen Lang, kel di Manuel Veiga i kel dimeu – konfiriveis lisin https://tinyurl.com/3hx8ezzu ).

Konkluindu, lema “Cabo Verde pa nôs tudu” sta mutu bon di pontu di vista ortografiku. El al fikaba exsilenti si el staba grafadu asi: Kabu Verdi pa nos tudu

Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera

_________

(1) Konfiri: Kim K, Relkin N, Lee K, Hirsch J (1997) Distinct cortical areas associated with native and second languages. Nature 388:171-174 – sitadu pa Dotoradu na Sosiolinguistika Stephen (Stébu) Graham na konferensia “Língua y Saúdi Mental” ki el da Asosiason “A Ponte” na 4 di outubru di 2010.

PUB

PUB

PUB

To Top