
Por: Marciano Ramos Moreira*
Ku 3 kunhisimentu so, dja bu pode kumesa, oji me, ta uza alfabetu kabuverdianu ofisial sen nisisidadi di dikora modi ta skrebedu ninhun palavra i sen medu di da baraka na skrebe ninhun palavra pabia, ku es alfabetu, nos Guvernu ta autoriza-nu skrebe kada son so di 1 manera na kualker palavra. Alfabetu ki nos Guvernu dja aprova (Dikretu‑Lei nº 67/98, di 31/12, na 5º Suplimentu (1)) ta sirbi pa skrebe tudu varianti di nos lingua – di Santanton ti Brava. Es alfabetu libertador, konxedu pa “alfabetu kabuverdianu” (ex-ALUPEC = Alfabeto Unificado para a Escrita do Cabo‑verdiano), ta prendedu na 1 pajina so (istu e, ta prendedu faxi) pabia el ten 3 sinplifikason inpurtanti:
I) Ka ta izisti letra matxa-femia, istu e, un mesmu letra ki na uns palavra ten un son i na otus palavra ten otu son, so pa trapadja mininus kabesa. Pa izenplu: G ten so son di G di galinha na tudu palavra – istu e, ka ta pirmitidu le G asves sima G na galinha, asves sima J na girafa (2); O ten so son di O di obra na tudu palavra – istu e, ka ta pirmitidu le O asves sima O na obra, asves sima U na gato; S ten so son di S di subida na tudu palavra na varianti matris – istu e, ka ta pirmitidu le S asves sima S na subida, asves sima X na misto, asves sima Z na rosa; X ten so son di X di xaropi/xarop (3) na tudu palavra – istu e, ka ta pirmitidu le X asves sima X na xeren, asves sima C na próximo, asves sima KS na flexão, asves sima Z na êxito; Z ten so son di Z di zaragata na tudu palavra – istu e, ka ta pirmitidu le Z asves sima Z na zelador, asves sima X na nariz.
II) Ka ta izisti son ku txeu maridu, istu e, un mesmu son ki na uns palavra ta skrebedu ku un letra, i na otus palavra, ku otu letra, so pa konfundi kriansas kabesa. Pa izenplu: son J di janota ta skrebedu so ku J na tudu palavra – istu e, ka ta pirmitidu uza: asves J na jeito, asves G na geral; son K di karate ta skrebedu so ku K na tudu palavra – istu e, ka ta pirmitidu uza: asves K na karaté, asves C na cubo, asves Q na quarta, asves QU na quente; son S di santa ta skrebedu so ku S na tudu palavra – istu e, ka ta pirmitidu uza: asves S na sala, asves C na cidade, asves Ç na praça, asves SS na passada, asves X na máximo, asves Z na luz; son U di uva ta skrebedu so ku U na tudu palavra – istu e, ka ta pirmitidu uza: asves U na uva, asves O na galo; son X di xerifi/xerif ta skrebedu so ku X na tudu palavra – istu e, ka ta pirmitidu uza: asves X na xarope, asves CH na chama, asves Z na cruz; son Z di zebra ta skrebedu so ku Z na tudu palavra – istu e, ka ta pirmitidu uza: asves Z na zero, asves S na fase, asves X na exame.
III) Letra C mandadu di volta pa Lisboa (djuntu ku se rabu Ç, maridu CH, fidju TCH i primu Q) pabia, na purtuges, letra C e kanpion na xatia garotus kabesa: sima nu odja na kes 2 alinia antirior, alen di C ser un letra matxa‑femia (el ten asves son di S, asves son di K o Q), pa kaba mata, C e maridu di son S ki ten txeu otu maridu (C, Ç, S, SS, X i Z). Letra C mandadu txupa limon!
Odja izenplus:
skrita kalapitxadu(4) = skrita sigundu alfabetu ofisial
acção de graça = ason/asaun (3) di grasa
actividade de mãe = atividadi/atividad di mai/mãi
baptisado histórico = batizadu storiku
cabeça quente = kabesa kenti/kent
caminho longe de sucesso = kaminhu lonji di susesu
camisa cinzento = kamiza sinzentu
casa cu higiene = kaza ku/k ijieni/ijienn
centro de praça = sentru di/d prasa
céu santíssimo = seu santisimu
chama olímpico = xama olinpiku
chefe de tropa = xefi/xef di/d tropa
cidade de silêncio = sidadi/sidad di silensiu
contente cu nascimento=kontenti ku nasimentu
copo sima cubo = kopu sima kubu
coraçom/coração feliz = kurason/korasaun filis/fflis
da cem flexom/flexão = da sen flekson/fleksaun
djuga cheque = djuga xeki/xek
enxame cheio de força = enxami xeiu di forsa
gato e gelo = gatu/got i jelu/jell
gente sem jeito = jenti sen jeitu
hora de contacto = ora di kontatu
horta generoso = orta jenerozu
isolamento geral = izolamentu jeral
julho início de aságua = julhu inisiu di azagua
leme de barco = lemi/lem di barku
lençol de cama = lensol di kama
luz de cruz = lus di krus
mesa rico de êxitos = meza riku di ezitus
pachenxa sem fim = paxenxa sen fin
passada de home = pasada di omi/om
pescoç de girafa = piskos di jirafa
procissão de ano = prusison di anu/onn
próximo parage = prosimu paraji
quando N bem = kuandu N ben
quarto exame isento = kuartu izami/izam izentu
sempre necessário = senpri/senpr nisisariu
sentinela sem sentido = sentinela sen sentidu
siciliano noctívago = sisilianu noktivagu
sigilo profissional = sijilu prufisional
sineta de cinema = sineta di sinema
també e tanto = tanbe i tantu
tchapo tchocoleta = txapu txokoleta
tchiga li cretcheu = txiga li kretxeu
tchuba tchobe bedjo = txuba txobe bedju
tchupa limom/limão = txupa limon/limaun
tem nariz feio = ten naris feiu
tempo de tentaçom/tentação=tenpu di tentason
tomba de tontura = tonba di tontura
um, dôs, três, partida! = un, dos, tres, partida!
umbral de porta = unbral di porta
unta um óleo = unta un oliu
voz de sociedade = vos di sosiedadi/sosiedad
xeque de Arábia = xeki/xek di Arábia
xeque ki é chefe = xeki ki/k e xefi/xef
Spadja es noba!
Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera
_____________
(1) Konfiri https://tinyurl.com/3kks6jyp Guvernu torna aprova-l, di es bes ku karater DIFINITIVU i atraves di Dikretu-Lei nº 8/2009, di 16 di Marsu di 2009: https://tinyurl.com/aw5zmjad
(2) Kes palavra ki sta na italiku (istu e, djendjedu pa frenti sima girafa), es sta skrebedu na lingua purtuges.
(3) Kes palavra dipos di /, sta skrebedu na otus pronunsia. Lenbra: sima bu ta prununsia un palavra na bu varianti asin bu ta skrebe-l.
(4) Kalapitxadu = tudu patxipatxidu = sen lojika = ki ta iziji dikora = ki ta po-bu pasa mal ti ki bu da eru ortografiku.

